Egiptus
Pindala: 1 001 450 km².
Pealinn: Kairo (17 mln elanikku).
Geograafiline asend: Egiptus on kolme maailmajao – Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.
Kliima: Egiptuses valitseb troopiline mandrikliima. Ilmad on siin kuivad ja kuumad. Päikeselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 35–40°C, talvel on siin sooja 15–20°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 35–38°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 23–27°C ringis. Öösel on õhutemperatuur harilikult 10°C madalam kui päeval. Mõnikord langeb öine õhutemperatuur Kairos ja Vahemere rannikul 8°C-ni. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine – päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias – ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi.
Rahvastik: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Koguni 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi.
Keel:  Egiptuse riigikeel on araabia keel. Kõnekeel erineb siin märgatavalt klassikalisest araabia keelest. Rannikukuurortides kohtab sageli inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja vene keele kõnelejaid.
Religioon: Riigi valdav usund on islam – ligikaudu 90% egiptlastest on moslemid. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased.
Riigikord. 1971. a konstitutsiooni järgi on Egiptus vabariik. Riigipea on Egiptuses kuueks aastaks valitav president. Presidendi kandidatuuri seab üles Rahvakogu. Selle peab rahvas referendumiga kinnitama. Egiptuse president on juba 27 aastat (alates 1981. aastast) Muhammad Hosni Mubarak. Praegu jookseb tal viies valitsusaeg. President määrab ametisse ühe või mitu asepresidenti, peaministri, ministrite kabineti ja 26 kuberneri.Juulist 2004 on peaministriks Ahmed Nazif.  Seadusandlik organ on Egiptuses ühekojaline parlament, mille moodustavad Rahvakogu ja Nõuandev Kogu. Rahvakogus on 454 liiget, kes valitakse viieks aastaks. Nõuandval Kogul on üksnes nõuandev funktsioon. Täidesaatev võim kuulub presidendile, asepresidentidele ning ministrite kabinetile, mille liikmed peavad olema vähemalt 35 aastat vanad. Egiptus jaguneb 26 kubernerkonnaks (muhafazat).
Majandus:  Egiptus on põllumajanduslik-tööstuslik maa. Peamised tööstusharud on tekstiili-, toiduaine-, ehitus-, tsemendi-, mäe-, keemiatööstus ja metallurgia. Egiptuse tähtsamad tööstuslinnad on Kairo, Aleksandria, Port Said, Suess. Rahvusvaheline Suessi kanal toob Egiptusele sisse umbkaudu 70 miljonit dollarit nädalas. Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi Suessi kanali. Niiluse orus tegeletakse aktiivselt põllumajandusega – aastas saadakse 2–3 saaki. Põllumajanduses domineerib väiketalupidamine. Egiptuses kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, ube, tomateid, suhkruroogu, sidruneid, datleid. Põllumehi kutsutakse üles kasvatama seemneteta viinamarju, meloneid, mangosid ja maasikaid. Loomakasvatajad peavad veiseid, pühvleid, lambaid, eesleid ja kitsi. Egiptuses pööratakse palju tähelepanu turismile – igal aastal külastab seda maad ligikaudu 9 miljonit välisturisti.
Maavarad:  Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues. Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite.
Toit:Parimate Lähis-Ida köögi traditsioonidega Egiptuse köök on väga mitmekesine. Egiptlaste traditsioonilised söögid on foul (aedubadest), humus (tibu), hamam mahshi (tuviroog), koshari (makaronide, riisi, mustade läätsede, praetud sibulate ja tomatipasta segu), tahina (seesamiseemnepüree sidrunimahla ja küüslauguga), babaganoush (praetud baklažaani püree seesamiseemnekastmega), kofta (lamba- või veiselihakotletid), kebab (lamba-, veise- või kanaliharoog). Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid. Magustoitudest on kuulsaimad baklava (pistaatsiate ja purustatud pähklitega kihiline küpsetis, mis on kastetud piima ja mee siirupisse), ommu ali (küpsetised riisist, rosinatest, kookospähklitest ja piimast), mahallabiyah (purustatud pähklitega ülepuistatud maisi ja riisiga piimakreem). Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini, granaatõuna), karkadet (hibiskijook, teise nimetusega Sudaani roos, mida pakutakse nii jahutatult kui ka kuumalt nagu teed).
Rahat:Egiptuses on käibel Egiptuse naelad (EGP). 1 EGP = 100 piastrit. Riigis on käibel 1-, 10-, 20-, 50- ja 100-naelalised ning 25- ja 50-piastrilised rahatähed ning 10- ja 25-piastrilised mündid. Egiptuses ringleb vähe peenraha, seetõttu on soovitatav seda alati kasvõi pisutki kaasas kanda. 1 USD = ca 5,46 EGP, 1 EUR = ca 8,66 EGP (2008. aasta aprilli seisuga). Rebenenud, kortsunud või määrdunud rahatähti ei ole soovitatav vastu võtta – hiljem on neid raske ümber vahetada. Enamikus Egiptuse restoranides ja kauplustes saab tasuda American Expressi, Visa ja MasterCardi krediitkaartidega, kuid suurlinnadest kaugemates regioonides ei ole krediitkaardid kuigi populaarsed ning nendega ei pruugi õnnestuda maksta. Valuutavahetuspunktide ja pankade tööaeg ei ole kindlaks määratud. Raha saab harilikult vahetada hotellide valuutavahetuspunktides, mis töötavad 10.00-11.00 kuni 13.00 ja 18.00-22.00. Pangad töötavad pühapäevast-neljapäevani kella 10-00-11.00 kuni 17.00.
Riigi eripärad.t: 
Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim. Egiptust peetakse kontrastide maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille elanikud on tuhandete aastate eest oma jumalatele ja valitsejatele püstitanud suurejoonelised ehitised, tänapäeval meenutavad aga paljud kohad sõjast laastatud paiku. Küllus elutseb siin kõrvu viletsusega, kõrb külgneb Niiluse roheliste orgudega. Egiptuse looduse lahutamatut osa - kõrbe - kutsuvad kohalikud elanikud Punaseks maaks. Kõige rohkem on aga mitte üksnes Kairole, vaid kogu Egiptusele kuulsust toonud kahtlemata Giza püramiidid. Muide, need püramiidid ei ole ainsad – tänapäeva Egiptuse territooriumil on neid kokku loendatud üle saja.
Kogu tänapäeva maailmas võib täheldada egiptuse tsivilisatsiooni suurt mõju. Sellel maal loodi kalender. Egiptuses tekkis esimene monoteistlik religioonifilosoofia. Arvatakse, et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk 3000 aastat enne Kolumbuse avastusretki). Egiptlased (orisõduritest mamelukid) olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände.
Tavad ja kombed:
Ega suurt midagi erilist pole. Ikka mosheedesse minekul jalatsid ära. Shortsid on naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide väel ennast näidata võib ka väga teravaid reaktsioone esile kutsuda. Kuigi abielueelne seks ja muud kõrvalhüpped on araabia kultuuris naisterahva jaoks täiesti out nähtus, siis endas tekitas ikkagi parajat hämmastust noorte neidude suur flirtimisaktiivsus. See võttis küll kukalt sügama. Reigioon: Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt seletada).
Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem, samas bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid koraanipalvusi, islami ja poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale üsna ära tüüdata.